Juttu saunast
Eestlased on teadnud sajandeid, et saun on mõnus asi ja tervisele kasulik. Saun ei too küll igavest noorust, aga ta on ikkagi midagi rohkemat kui higistamise koht. Õige saunas käimine karastab, vastupanuvõime higistamise vastu kasvab, nahk silendub, üldine enesetunne paraneb. Õigesti ettevalmistatuna naudite saunaskäiku veelgi enam ja selle kosutav ning tervistav toime on tunduvalt suurem. Ka saunaskäiku saatev õhkkond mängib suurt rolli. Sellest oleneb, kas suudetakse igapäevane melu unustada ja end sisemiselt välja lülitada või ei. Ideaalvariant on muidugi looduse keskel olev saun, aga ka hoolega valitud saunatarbed ja hooldusvahendid võivad saunaskäigust teha elamuse kõikidele meeltele. Saun on läbiproovitud vahend, mis sobib tervise eest hoolitsemiseks peaaegu igale inimesele..
Ehitamine
Eramusse planeeritakse saun eelkõige seetõttu, et see on odavam kui eraldiseisva hoone püstitamine. Kui on plaanis ehitada saun, siis kõigepealt tuleks konsulteerida saunaspetsialistiga, selgusele jõuda ka oma eelistustes ning saunakasutuses (mitmele ja millise kerisega). Kõige olulisem sauna planeerimisel juures on õige õhu tsirkulatsioon. Kui on teada sauna kasutajate hulk, valitud välja vastav ruum majas või korteris, tuleb asuda projekti kallale. See on soovitatav jätta spetsialisti hooleks, sest ise ei pruugi erinevaid nüansse teada ning ei oska nendega arvestada. Leiliruumi peab tulema piisavalt hapnikku ning õhk peab ringlema ruumis nii, et keris saaks peale värsket õhku. Väljatõmbeava parim asukoht on võimalikult kaugel kerisest, näiteks lava all, umbes lavalistuja kandade kõrgusel — see annab maksimaalse saunaefekti. Oluline on, et värske õhksuunduks kerisele õigest kohast, kas siis ülevalt või altpoolt, vastavalt kerisele.
Soojustus ja isolatsioon
Tähtis on ka soojustuse ja isolatsiooni valik.
Kui on välja valitud ruum, kuhu soovitakse sauna ehitada, siis lüüakse seintele puitkarkass, mille vahele pannakse soojustusmaterjal (kivivilla või klaasvilla).
Tuulutusliistud ja voodrilaud
Fooliumi peale paigaldatakse tuulutusliistud, et ka voodrilaua taga õhk ringleks. Tavaliselt on liistud poole õhemad kui karkassipostid. Voodrilauda ei tohi mingil juhul panna kuni põrandani, sest põrand on märg ja voodrilaud võib minna hallitama. Põranda ja voodrilaua vahele tuleks jätta 5–10 cm vahe, sinna vahesse võib panna näiteks ühe reana põrandaplaate. Õhk liigub ka voodrilaua taha, kui laes on lisaks veel üks ventilatsiooni auk. Sel juhul kestab puit kauem, sest on ventileeritav ja kuivab ära pärast sauna kasutamist. Voodrilauaks kasutatakse kas haaba, musta leppa või termohaaba.
Keris
Keris kujutab endast kuumenevale alusele (kuumaks köetud ahi) laotud kive. Mida rohkem kive on, seda parem saab leil. Kerisele või tavaliste kivide hulka panna ka aurukivid. Need on spetsiaalselt sauna tarbeks valmistatud kivid, mille ühel küljel on augud, kuhu valatakse vesi, millesse on tilgutatud pisut aroomiõli. Keriseid on mitut liiki:
Puukeris:
Elektrikeris: tänapäeval enam levinud, sest neid on lihtsam kütta.
Kahe funktsiooniga puukeris: saab visata nii niisket leili kui ka kuiva leili, vastavalt eelistustele.
Multifunktsionaalne elektrikeris: sobib näiteks perele, kus kõik liikmed eelistavad erinevat saunaefekti – kuiv saun (Soome saun), troopiline saun (keskmiselt kuiv ja keskmiselt niiske) ja Türgi saun;
Puukeris efektiga elektrikeris: kui ei ole viitsimist jännata puudega, on puukerise efektiga elektrikeris.
Aurukeris võimaldab ühes ja samas ruumis teha nii soome kui türgi sauna. Mõistagi peab olema sundventilatsioon.
Leiliruumis tasub hoida ka kibu, millega kerisele leili vista. Kibu on leiliviskamise vee hoidmiseks, soovitatav meeldiva lõhnaga puust (näiteks kadakas), kuid sobib ka plastmassist või vasest nõu. Vanemas kõnepruugis tähendab see ka väikest pesunõud.
Saunalava ja astmed
Saunalava peaks olema mitte vähem kui 50 cm lai, sest siis ei jää seal pikali olles käsi lavalt alla rippuma. Astmed võiks kaheastmelise lava puhul olla vähemalt 30–40 cm laiad, sest kitsama astme puhul ei pruugi jalg sellele täielikult ära mahtuda. Kui aste teha laiem, siis saavad seal istuda need, kes eelistavad nõrgemat leili. Leiliruumi kuumus jaguneb kolmeks: madalama astme juures on temperatuur 30–80 kraadi, lava teise astme juures 80–100 kraadi, ruumi ülaosas on 100–120 kraadi. Astmete vahe peaks olema jalale kohane, et ei oleks liiga madal ega liiga kõrge astumine. Esimene aste on tavaliselt põrandast umbes 30 cm kõrgusel, järgmised astmed tehakse nii-öelda tooli reegli järgi: 45–50 cm kõrgusel eelmisest astmest, et oleks mugav istuda. Viimase astme kõrgus sõltub sauna üldisest kõrgusest, ehk viimasest astmest laeni võiks jääda 120–140 cm. Ei ole ju mõnus vihelda, kui käsi või viht käib vastu lage.
Saunaskäik
Saunaskäimisel on oluline, mis järjekorras asju tehakse. Kõigepealt tuleb keha ja juuksed märjaks kasta, vägakuuma saunaõhu puhul võib soovi korral kuivad juuksed katta kas viltmütsi ehk saunakübaraga või niiske käterätiga. Seejärel minnakse leiliruumi. Laval istudes või lamades harjutakse 3-4 minutit leiliruumi õhuga, alles siis on aeg leili visata. Sauna minnes varutagu küllaldaselt aega. Ühes saunasõbra käsiraamatus üteldakse: “Saunas käiakse alasti!” Tänapäeval tähendab see ka eheteta sauna minekut. Keha ümber võib käärida ka saunalina või spetsiaalse saunaseeliku.
Eestlastel on olnud kombeks käia saunas perekonniti.
Saunaviht
Vihtlemisel on kolm ülesannet.
Esiteks, viha liigutamine paneb sauna lae all oleva kuuma õhu liikuma ja eemaldab keha ümbritseva madalama temperatuuriga õhukihi. Sedasi pääseb kuum niiske õhk naha ligidale ja kutsub esile rohke higistamise.
Teiseks, vihalöögid eemaldavad nahapinnale kogunenud higi ja mustuse. Kolmandaks, vihtlemisel on kerge masseeriv toime.
Kõige levinum on kaseviht, millel on väga meeldiv lõhn. Vahelduseks võib ka kasutada tamme, sarapuu,pihlaka-, musta lepa ja mustasõstra okstest tehtud vihtasid ning eukalüptivihta.
Viha sidumise ajal võib vahele panna ka mitmesuguseid lõhnataimi nagu näiteks melissi, piparmünti, salveid,naistenõgest, sookailu, palderjani jt. Läbi aegade on kasutatud ka kadaka- ja nõgesevihta. Pärast 10-minutilist kuumas vees leotamist ei tee viht enam valu: kadaka okkad pehmenevad. Nõgese kõrvetav mõju on kadunud juba ühekordse kuuma vette kastmise järel. Paljudele meeldib värskelt tehtud viht ja sellega kaasnev aroomviheldes. Kuna värsket vihta pole võimalik aastaläbi meie tingimustes saada, siis nupukamad on viha pärast valmistamist külmutanud. Külmutatud viht tahab enne kasutamist saada leotamist leiges vees, kusagil 30 minutit. Külmutatakse põhiliselt kase- ja eukalüpti vihtasid. Viimastel aastatel on kasutusele tulnud ka kunst-vihad.
“Poisid, sellist sauna pole te varem saanud! 2 ühes on teid ootamas.”
Sedasorti saunu on tõesti vist maailmas üks ja ainumas. Suitsusaun koos soome saunaga. See on miskit uut . Seda enam, et ratastel ja pealegi veel tuletõrjeautos. Uskumatu, eks ole? Kõike seda peab ju oma ihusilmaga nägema ja kehaga tundma. Ole kärme lähemalt uudistama ja selle sauna mõnusid kasutama.
Soovid natuke lõõgastuda või sõpradega mõnusalt aega veeta, siis see on just õige koht. Sauna asukohaks on Järva-Jaani.
Küsi täpsemalt tel.5149485 (Tuve Kärner) või kasuta siinset kontaktivormi.
Galeriis on näha sauna sünd ja see, mis sauna külastajat ees ootamas.