Küsimus mille esitasid: “hingav aluskate vanale laudisele või siis üldse tuuletõkkeplaat, siis tuulutus, kile, jälle tuulutus ja uus roov? Kumb variant oleks “.
Üritan anda adekvaatse vastuse teie poolt küsitu kohta.
Juhul kui panna kile vanale laudisele (vahet pole milline, olgu selleks pakkekile või hingav aluskangas), tuul liigutab seda tahes tahtmata. Sama võid olla nii hoolas kui tahes, puidupinnud jooksevad kattesse ja ongi augud sees. Selle vältimiseks tuleks teha järgnev:
Vana laudis maha. Tuuletõkke peale sarikate kohale servi 50×100 mm pruss, kinnitus WT-T kruvidega (rahvasuus SFS kruvi) vt pilti sammuga min. 0,6 m.
Samas sama prussiga saate tekitada räästad mis on normaalse paksusega ega muuda katust eemalt vaadates ülemäära paksuks (visuaalne pilt on hoonel väga oluline aspekt).
Seejärel aluskate prussidele, olgu siis hingav või mitte… Mittehingava katte korral on vaja harjale tuulutus teha aga see juba omaette teema. Hingaval ei ole tuulutust vaja. Kate tuleb paigaldada nn lõtkuga (samuti ei ole vahet milline on aluskate). Miks tekkib küsimus kui tootja annab ju selgelt juhised, et mittehingav lõtkuga ja mittehingava võite sirgelt peale panna. Niisiis konks peitub just selles pahas kondentsvees mis tekkib katusekatte alla õhuniiskuse, temperatuuride kõikumise ja vahel ka sadevete ning lume sattumisel sinna alla. Kuidas see vesi liigub kanga pinnal? Valgub alla aga kuidas? Eks ikka mööda pinda ja kui see on pinges siis jõuab see ka distantsliistuni. Sinna aga see vesi ei tohi jõuda ja seepärast tuleb aluskate lõtkuga paigaldada ja ülekatte määrab juba katusekalle. Mida väiksem on kalle, seda enam tuleb seda jätta. Kattel olev piirjoon kehtib üldjuhul 45 kraadise kalde korral. Selle kohta on tegelikult omajagu infot netist saada ja seda ei hakka ka siin lahkama. Õige paigaldus joonisel.
Peale aluskatte paigaldust (ühtlasi koos aluskatte paigaldusega), mitte väiksema ristlõikega kui 32×50 mm distantliist. Võib ka kasutada 50×50 mm ristõiget kuigi piisab 32 -st. Distantsliistu alla aga tuleb kleepida teip (hetkel pilt puudub). Teip vajalik, et eemal hoida igasugune niiskus puidust ja samas kindlustab naelte juures täiendava tiheduse, et niiskus mööda naela aluskonstruktsiooni ei pääseks.
Ja nüüd tuleb juba roovilaud 32×100 mm ja samm juba selline mida nõuab kattematerjal. Eterniidi puhul 50×100 mm ja kivi puhul 50×50 mm. Meil räägitakse ja igasugu tabelid näitavad muid andmeid kui unustatakse mainida, et need andmed kehtivad ainult ideaaltingimustes ja mitte kunagi ei ole ka katusel lund rohkem kui 10 cm. Sellest tulenevalt olengi võtnud aluseks keskmine + varu (materjalide ristlõigetes). Õhema puhul on oht pleki paigaldamisel kruvi läbi laua lasta aga samas kui on sarika vahe tiba laiem siis jala all krõps – laud puru. Suurem ristlõige annab tugevama aluse + annab täiendava raskuse katusekonstruktsioonile (omaette teema).
Materjalide puhul ei tohi mitte kunagi kasutada tuulekuiva materjali, mida kiputakse tegema (sisaldab juba mädaniku jm). Samas ei ole soovitatav kasutada toorest lauda. Puit kuivab ja näit. nael või kruvi jääb liiga lõtv, et oma tööd korrektselt teha.
Täiendavat lugemist siit.
Väike ääremärkus: Katuste vahetus, kui teha nii nagu kord ja kohus, siis ei ole see nii odav lõbu kui eeldatakse.