Tegelikult isetegemise juures ei oleks paha variant, kui konsulteerite mõne oskaja töömehega antud teema suhtes. Suure hurraaga tegema asudes võib juhtuda selline nali, et töö ei saa see mida olite lootnud ja eelarve kisub natuke palju uppi lendama. Sellel tahul on muidugi ka plusse, et saate end korralikult välja elada ja lõpuks ka midagi luua peale sulepea liigutamise paberil.
Mida tasub kindlasti arvestada kuudi ehitamisel või siis ostmise korral. Esiteks vaadake kohta kuhu sõbra majake peab tulema ja milline on antud ümbrus. Majake peaks ühtima ümbritseva keskkonnaga, et ei tekkiks karjuvat vastuolu ümbritseva keskkonnaga.
Kuudi valikul alusta koerast
Enne kui hakkate koerale kuuti tegema, kaaluge tema vajadusi. Seejärel pere võimalusi ja oskusi – kas on mõistlikum kuut tellida või ise meisterdada.
Eesti kliimas saab talveks õue jätta vaid koera, kellel on piisavalt tihe ja paks aluskarv. Eelkõige peab aga koer ise nautima vabas õhus elamist, kuut peab teda kaitsma niiskuse ja tuuletõmbe eest
Sobiliku asukoha leidmisel tasub mõelda, millisesse ilmakaarde tuleb uks, ning jälgida, et kuudile pääseks ligi valgus. Ilmakaartega arvestamine aitab kutsal soovi korral päevitada ja kaitseb ka külma põhjatuule eest – seega võiks kuudi uks jääda lõunasuunda, tagakülg aga põhjatuulte poole. Alati pole see siiski võimalik.
Rusikareeglid
Spetsialistide käe all on valmivad mitmesugused kuudid. Soovitavalt enne ehitamise alustamist läbi mõelda kogu koerakuudi valmistamise protsess ning valmis vaadata vajalikud tööriistad ja materjalid. Ehitajal peaks olema vähemalt elementaarsed oskused puitmaterjaliga töötamiseks ning eesmärgiks ikkagi korralikult ehitatud ja nägusa välimusega koeraelamu valmimine.
Seoses värvimisega rõhutaks, et kuuti ei tasu või isegi ei tohi värvida seest – mõeldes koera võimsale ja tundlikule haistmismeelele. Väljast tasuks kuut värvida vesiemulsioonvärvidega.
Just värvilõhn võib olla ka põhjuseks, miks koer mõnda kuuti omaks ei võta. Teda võiks proovida siis, kui lõhn on vähemaks jäänud, toidu või mõne lemmikesemega sisse meelitada ja uut paika kodusemaks muuta. Mõni koer hakkab kuuti kasutama alles siis, kui värvilõhn on kadunud. Kui kuut on koerale endiselt vastumeelne, tasub katsetada ka kuudi asukoha muutmisega, sest vastumeelsus võib olla tingitud mingist muust põhjusest, mitte kuudist endast.
Kuudi seinad peaks pidama nii vett kui tuult. Spetsiaalne soojustus on mõttekas siis, kui plaanitakse kasutada ukse ees riiet või kummi – siis hoiab uksekate sooja kinni.
Kuudi lae kõrgus võiks olla +10 cm koera turja kõrgusest. Ukseava nii kõrge, kui soovitavad tõukoerte kasvatajad või siis koera turja kõrgusest 10 cm vähem.
Esikuga kuudi ukseava võib olla kõrgem, sest kuudi sisemust kaitseb tuule ja vihma eest vahesein, esikuta kuudi ava võiks olla väiksem, et kuudi sisemust välisilma eest natukenegi kaitsta. Täpne mõõtmine on oluline, sest liiga kõrge kuut laseb õhul jahtuda, liiga madalas tunneb koer end ilmselgelt ebamugavalt.
Soovitan kasutada puitu ja vineeri. Väljaspool on voodrilaud, sees karkass ning sisemus vooderdatud vineeriga. Kivist kuudid on kergemini hooldatavad, kuid külmad.
Katuseks sobib ruberoid, kuid võib olla ka plekk või muu katusekattematerjal, sõltub tellijast ja sobimisest ümbrusega.
Kuudi põrand võiks olla puidust. Kivi on külm, veekindlat vineeri või laminaatparketti ehitajad ei soovita. Parkett pundub niiskusega, vineer on külm ja libe ning see võib koerale olla ebamugav. Hästi sobib põrandalauaks hööveldatud männi- või kuuselaud, mõnus oleks ka põrandalaudadest põhi.
Uruelanik
Kuudi planeerimisel võiks metsloomade urgudele mõelda. Enamasti on need päris sügavad, millest võiks oletada, et ega koergi otse ukse all elamisest erilises vaimustuses ole. Seega võiks olla koeramaja kahekojaline ehk eeskojaga.
Levinum kuuditüüp on selline, kus kuut on vaheseinaga kaheks jagatud. Ukse juurde moodustub nn koda ning teisele poole seina siis tagatuba.
Esimese ruumi välisseinad võiks olla soojustamata, kuid niiskuse- ja tuuletõkkega, et koer ka kuuma ilmaga võiks kuudis viibida. Kodusem tagumine ruum peaks rohkem kaitsema külma eest ning selle välis- ja ka vahesein võiks olla soojustatud. Vill asetatakse sissepoole niiskustõket ja kaetakse sisevoodrilaudadega, mille omakorda võib katta nn soome papiga.
Koerakuudi võib ehitada ka n-ö teise ringi materjalist. Oluline on, et koer saaks turvalise ja sooja kodu.
Soe ja valge kodu
Eesti kliima ei ole viimasel ajal eriti jahe, samas üllatab ilmataat lumetormidega. Seepärast võib rohkem külmakartlikele koeratõugudele kaaluda soojendusega kuudi soetamist. Kütteelemendina võib kasutada ka elektriküttega õliradiaatorit, mis tuleks paigaldada nii, et elektriosa oleks koera võimaliku närimise eest kaitstud. Igal sammul tuleb mõelda, et koera kodu oleks talle võimalikult mugav ja turvaline. Põranda soojustamiseks kasutatakse kivi- või klaasvilla asemel vahtplasti.
Kuna koer ajalehte ei loe, siis kuuti sisse pole lampi vaja. Nõrga, dekoratiivse valgustuse võiks panna pigem välja. Ja seegi on pigem koera vaatamiseks.
Küll aga meeldib koertele aknast välja vaadata. Esikuga kuudil oleks aken küll vajalik ja neid võib olla ka rohkem kui üks. Kuudi planeerimisel tuleks läbi mõelda, millist osa aiast peaks koer kuudist nägema. Nö tavalise kuudi puhul pole aken nii oluline, sest siis lamab koer tavaliselt kuudis, pea ukse poole. Kuigi paljudele koertele meeldib aknast välja vaadata, võib teisi häirida sebimine õuel. Otsuse langetamisel tuleb taas mõelda just koera soovidele ja vajadustele.