ABIMEES SIIN ANNAN NATUKE NÄPUNÄITEID, MIDA ME JUST IGAÜKS EI TEA AGA VAHEL TULEB ETTE, ET ON VAJA TEADA. .. ..

 

Mis on ukse käelisus?

Ukse käelisus tähendab seda, millises suunas uks avaneb. Käelisust vaadatakse alati ukse avanemise poolelt – ukse hinged jäävad Sinu poole ning avad ukse tõmmates seda enda suunas.

Lihtne viis ukse (ja seega ka lukukorpuse) käelisuse määramiseks:
vaata ust hingede poolt.

Vasakukäeline uks Hinged on vasakul.	Paremakäeline uks Hinged on paremal.

MIS ON VAJA TEADA EHITISTE PUHUL PINDALAST.

Kuni 20 m² väikeehitise puhul arvestatakse ehitisealust pinda horisontaalprojektsiooni pinnana, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad. Seega on see katusega kaetud pind ehk mõõdetult katuseräästa joonelt. Kui katuseräästa joonelt mõõdetuna kujuneb ehitusaluseks pinnaks üle 20 m2, siis on tegemist väikeehitisega ja tuleb kohalikust omavalitsusest taotleda ehitamiseks kirjalik nõusolek. Kehtima hakkava ehitusseaduse kohaselt on väikeehitiseks ehitis, mille ehitusalune pindala on 20–60 m2. Väikeehitisel ei või olla avalikkusele suunatud funktsioone.

Kliki alumisele pildile, et avada “Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta” pdf -na. Pildi allikas kuvatõmmis www.riigiteataja.ee/aktilisa/1301/2201/5011/Lisa_1.pdf# dokumendist.

KATUSEKALLE?

Kaldkatused
Kaldkatused katuseid ja katuslaed, mille kalle on suurem kui 1:10. Katusekatteks kasutatakse tükk- või rullmaterjale. Konstruktsioonilt võivad kaldkatused olla soojustamata või soojustatud (katuslaed). Veeäravool katuselt on reeglina väline.
Soojustamata katused
Soojustamata kaldkatuste puhul kehtivad samad nõuded mis lamekatuste puhul v.a veesurve talumine. Nõutava sisekliima saavutamiseks pööningul tuleb tagada ruumi tõhus tuulutus ning ruumi põranda õhutihedus ja nõutav soojusisolatsioon.
Soojustatud katused (katuslaed)
Soojustatud kaldkatused peavad olema reeglina tuulutatavad, s.o katusekatte ja soojustuskihi vahel peab olema tuulutusruum, mis on ühendatud räästas olevate tuulutusavade või -piludega ja katuseharja tsoonis asuvate tuulutusavadega.
Suletud konstruktsiooniga, ilma tuulutusruumita katuslaed on põhjendatud keerukama konfiguratsiooni (kuplid, saagkatused, tahkkandjad jms) puhul, kus tuulutuse korraldamine on raskendatud.

 

Katusekate
Kivikatus
Katusekatteks on keraamilised või tsementkatusekivid.: Minimaalne katuse kalle on 1:4, maksimaalne 3:1. Katusekivide paigaldamisel tuleb arvestada tootjatehase poolt esitatud nõudeid. Alati tuleb kinnitada räästa-, harja- ja servakivid. Reeglina paigaldatakse roovituse alla aluskate, et vältida läbituiskamist ja -tilkumist katusekatte ebatiheduse tõttu. Aluskate tuleb viia räästa lõpuni. Katuslagede puhul on aluskatte paigaldamine kohustuslik.
Profiilplekist katus
Katusekatteks on sirge või katusekivi vm imitatsiooniga pikisuunas profileeritud plekk. Minimaalne katuse kalle on metallroovitusel reeglina 1:10 ja puitroovitusel 1:7, kusjuures tuleb arvestada valmistaja poolt eri plekitüüpide jaoks antud soovitusi. Pleki kinnitamisel tuleb arvestada temperatuuri muutustest tulenevaid deformatsioone, jättes plekile piisava pikenemise/lühenemise võimaluse, tekitamata ülemääraseid pingeid. Profiilpleki aluseks võib olla metall- või puitroovitus. Roovide samm ja kandeava määratakse arvutustega sõltuvalt katuse koormusest ja kasutatavast profiilpleki tüübist. Alus ei tohi sisaldada katet söövitavaid aineid. Katusealune peab olema tuulutatav. Pleki alla tuleb reeglina paigaldada aluskate, eriti katuslagede või halvasti tuulutatavate katuste puhul, kui on kastevee tekkimise oht.
Sileplekist katus
Sileplekist katustena käsitletakse siledast õhukesest (paksus 0,5….0,9 mm) teras-, vask-, alumiinium- või roostevabast plekist katusekatet, kus plekitahvlid (paanid) ühendatakse omavahel valtsimise või keevituse teel. Üldiselt tuleb valtsida kahekordselt ja kasutada tihendusmaterjali. Ühekordselt valtsitakse ainult püstpindadel. Minimaalne katusekalle on 1:10. Plekk-katte kinnitus peab võimaldama temperatuuri muutustest tingitud paigutusi ilma katet kahjustamata. Kasutatavad materjalid peavad olema kaitstud ebasoodsa ilmastiku ja muude kahjulike mõjurite eest. Näiteks: Vaskplekk-katuselt tulevat vett ei tohi juhtida alumiiniumplekist valmistatud osadele. Alumiiniumiga kontaktis olevad teraselemendid (naelad, kruvid jne) peavad olema kuumtsingitud.
Sileplekist katusekatte puitalus tehakse vähemalt 20 mm paksustest laudadest. Laudises võivad olla 20 kuni 60 mm vahe, kuid pleki lamavaltsid peavad toetuma lauale. Räästal, neeludel, korstnate ümber jne peab laudis olema tihe vähemalt 1,0 m ulatuses. Katuseplekk kinnitatakse alusele valtsidesse paigaldatavate klambrite abil (vähemalt 4 tk/m²).
Mineraal- ja bituumenplaatidest katusekatted
Asbesti sisaldavaid katuseplaate saab kasutada järgides vastavat erijuhendit.
Kaldkatuste plaatmaterjalidest katted ja nendele vastavad kalded on:
laineline mineraalplaat ³ 1:5; bituumen-katuseplaadid: ilma aluskihita ³ 1:3; aluskihiga ³ 1:5; laineline bituumenplaat ³ 1:4.
Rullmaterjalist katusekatted
Kaldkatuste rullmaterjalidest katted tehakse kaldega ³ 1:3.
Rullmaterjalidest kaldkatusekatte aluseks on laudis või ehitusplaat. Sulund- või servatud laudadest tihe alus tehakse hööveldatud, kuni 100 mm laiustest laudadest. Laudade paksus valitakse lähtudes tingimusest, et aluse deformeerumine ei kahjustaks katusekatet. Plaatalusena kasutatakse niiskuskindlat ehitusplaati, mille kõvadus võimaldab naelutamist.

Erikohad
Räästad
Profiilplekist katuse räästa üle ulatus võib olla väiksem (min 30 mm), juhul kui langev vesi ei mõju seinapinda kahjustavalt (nt profiilplekist seinakatte puhul).
Vertikaalpinnaga külgneval räästal tuleb teha vihmavee seinast eemale juhtimiseks seinaäärsele kaitseplekile veesuunaja. Räästas tuleb tagada tuulutusõhu pääs katuse aluskatte alla, samuti aluskatte ja katusekatte vahele. Aluskattelt nõrguv vesi tuleb välja juhtida räästa kaudu. Korraldatud vee-eemalduse korral tuleb räästas varustada püst- või ripprenniga. Renni minimaalne kalle on 0,5%. Kohtades, kus katuselt libisev lumi võib kahjustada inimesi või tekitada muid kahjustusi, tuleb räästale paigaldada lumetõke.
Neelud
Tükk- ja plaatmaterjalidest katuse neelud tehakse siledast plekist, mille all on vähemalt 1,0 meetri laiune aluskatteriba, mis paigaldatakse tihedale laudisele.
Siledast plekist katuse puhul ühendatakse neeluplekk katusekatte plekiga kahekordsete tihendatud lamavaltsidega. Rullmaterjalidest kaldkatuste neelud tehakse samast materjalist kui katusekate. Neelu osas tugevdatakse katusekatet 1 või 2 lisakihiga, mis paigaldatakse piki neelu.
Liited
Rullmaterjalidest katusekatte liitumisel püstpinnaga tuleb katusekate pöörata seinale vähemalt 300 mm kõrgusele ja kaitsta plekk-kattega.
Tükkmaterjalist katusekatte liide seinaga peab olema sileplekist ülespöördega (min 300 mm). Aluskatte olemasolul peab selle samuti pöörama seinale vähemalt 300 mm kõrgusele. Plekk-katuste (profiilplekk või sileplekk) puhul tuleb ülespöörde plekk ühendada vahetult katusekatte plekiga. Ülespöörde nurka peab jääma ruum katusekatte temperatuuriliikumiste võimaldamiseks (vähemalt 15 mm). Kui liitumine toimub teravnurga all, antakse katusele vastukalle.
Deformatsioonivuugid
Deformatsioonivuugi lahendus peab tagama katuse veepidavuse võrdselt katusekattega, võimaldades seejuures vajalikke paigutusi. Kivi- ja plaatkatustele pole deformatsioonivuuke üldjuhul vaja. Rullmaterjalidest katuse deformatsioonivuukide paigutus on sarnane lamekatustega. Sileplekist katusekatte puhul on vaja moodustada deformatsioonivuugid, kui plekipaani pikkus on üle 10 m. Kui kaetav pikkus on alla 15 m, pole deformatsioonivuuke vaja. Vahekinnitused peavad olema liugkinnitused.
Katuseluuk
Katuseluuk peab võimaldama pääsu katusele, peab olema igas pööningu tuletõkkesektsioonis. See peab paiknema hästi ligipääsetavas kohas ja olema hõlpsasti avatav. Katuseluugi puhta ava min mõõdud peavad olema 600 x 600. Tehases valmistatavad katuseluugid tuleb paigaldada vastavalt valmistaja juhendile, katusekattele ja luugi konstruktsioonile.

Allikas: Eesti Projekteerimisnorm

KATUSE KUJU?